Riietuse sümboolikal on läbi ajaloo olnud sügav ja mitmekesine tähendus. Selle kaudu on väljendatud sotsiaalset staatust, kuuluvust rühmadesse ning isiklikke tõekspidamisi. Moesümbolite areng peegeldab sageli laiemat sotsiaalset ja kultuurilist konteksti, olles ühtaegu nii muutuste trigger kui ka nende peegeldus.
Vana-Egiptuses olid rikkuse ja võimu tunnuseks uhked linased rû√¬d, mida kandsid vaid ülikud ja vaaraod. Samamoodi tähendasid keskajal kirevad kangad ja rikkalikud ehete kandmine kõrget seisust. Need moejooned ei olnud üksnes ilu pärast; need kandsid sõnumit kandja ühiskondlikust positsioonist.
Renessansi ja barokiajal muutus riietus isegi keerukamaks ja sõnumikandvamaks. Näiteks rasketest kangastest valmistatud riided, rikkalikud pitsid ja tikandid olid selged näitajad kõrgest staatusest. Sellesse perioodi jäi ka korsetti kasutamine, mis peegeldas iluideaale ja sotsiaalset survet vastata teatud standarditele.
Tööstusrevolutsioon tõi endaga standardiseeritud tootmise ja avas uued võimalused moemaailmas. 20. sajandil hakkas riietus kajastama suurt hulka muutusi - alates sõdade mõjust univormidele kuni naiste vabanemisliikumise riiete vabamaks muutmiseni. Kaasaegsed moesümbolid sisaldavad laia valikut alates minimalismist kuni avangardisti.
Moesümbolite areng tänapäevani on näidanud, et kuigi stiilid võivad muutuda, jääb riietuse kaudu väljendatud identiteediotsing kindlaks osaks meie olemusest. Tehnoloogia ja globaliseerumine on loonud uusi võimalusi, kuidas moesümbolid meie elus rolli mängivad, sidudes meid nii ajaloo kui ka tänapäevaga. Riietus on ja jääb oluliseks platvormiks, mille kaudu saame piiramatult väljendada enda kuuluvust, vaateid ja isikupära.